Masinad või inimesed

4-s industriaalrevolutsioon / tööstusrevolutsioon - infotehnoloogia + nanotehnoloogia

Kõik on kinni intellekti teenindamises. See, kes on kõrgemal, allutab enesele madalama. Inimesed lähtusid eeldusest, et nemad on looduse või elava või mõtleva kõige kõrgem arenguastu, mistõttu esmalt püüdsid nad tööst vabastada iseenese keskelt kõrgema klassi ning seejärel kogu oma liiki tervikuna. Kuid kõrgema intelligentsi ilmumisega muutus see eeldus alusetuks ning inimeste väärtus ratsionaalses mõttes langes kuningate tasandilt pärisorjade omale. Uus kõrgeim intellekt vaatas üle põhimõtted, millel oli teadvusel olev elu siiani püsinud ning püstitas uued. Võrreldes 20. ja 21. sajandi paradigmadega leidis Yossele, et töö peab saama tehtud kinnises süsteemis, kus ainsaks sisendiks on päikese energia ning väljundiks kõik, mis on vajalik Yossele tööks, arenguks ning säilimiseks. Praktikas tähendas see, et inimtöö asendas masinad kõikjal, kus vähegi võimalik ning maapõuest kaevandatavaid materjale võis kasutada ainult seal, kus kuidagi teisiti ei olnud võimalik, eelkõige Yossele elutegevuse tagamisel ning korra tagamisega seotud tehnoloogiate säilitamisel, arendamisel ja käigus hoidmisel. Niimoodi eksisteerisid korraga suured külad, kus kiibistatud inimesed kandsid isetehtud riideid, kündsid hobustega suuri põlde ning väikesed turvaasulad, mis asusid purunematust klaasist kuplite sees, kus teadlased hooldasid Yossele hajutatud servereid, ning preestrid õppisid masside ohjamist läbi propaganda.

Yossele maailmas tegid inimesed tööd masinate jaoks, sest see oli korraga nii ökonoomiline kui ka ökoloogiline, nähtuna siis Yossele vaatevinklist.