Külaelu

Inimesed on jaotatud küladesse. Iga küla kasvatab mingit osa enese tarbitavast söögist, kuid osa kasvatatavatest kultuuridest on mõeldud teiste külade jaoks ja osa Yosselega seonduva infrastruktuuri ülevalhoidmiseks. Sealhulgas on ka sõidukid, mis koguvad kiirestiriknevat toitu, aga ka raudtee, mis transpordib suuri koguseid. Inimesed tehnoloogilist transporti kasutada ei või, see on mõeldud üksnes struktuuriliste vajaduste katmiseks. Kõik räägivad sama keelt, mis on segu germaani, ladina ja aasia keeltest - keel, mille töötas välja Yossele ise ning mis on kergesti õpitav ning lihtsalt kasutatav ning võimaldab edasi anda kõik inimestele vajalikud mõtted. Samuti on sellel keelel oluline vajadus täita: inimesed ei suuda lugeda iidseid raamatuid ka siis, kui peaks kogemata kombel neid põllu seest välja kündma.

Keele kõrgemat versiooni kasutavad Yossele sulased - need, kelle IQ on teistest kõrgem, kuid mitte väga kõrge. Need inimesed on puhvriks Yossele ja lihtinimeste vahel ning need inimesed muuhulgas töötavad ka külakoolides, kus õpetatakse lugemist, keelt ja lihtsat matemaatikat. Kõrgemad koolid on ka olemas, kuid need on vähestele, sest Yossele lihtsalt ei vaja inimpõhinevat arvutusvõimsust.

Külad on suurusega kuni 1000, sõltuvalt tootmise iseärasustest. Külad ei suhtle omavahel, nad on üksteisest üsna kaugel. Külaelanikud peavad viibima kogu aeg külas, nende olemasolu kontrollivad preester, kooliõpetaja ja külavanem, kes on kõrgema hariduse saanud, põhjalikult kiibistatud ja kelle meelsust kontrollitakse pidevalt.

Inimesi on maakeral 500 M, ning neid kontrollitakse läbi viimise kiviaega, propagandat-usuõpetust sisaldava kahe-aastase õppega vanuses 7 ja 15. Kui nad saavad 8. aastat vanaks, viiakse neist ametnikukõlbulikud ära, et allutada nad põhjalikule väljaõppele, muuta nad masinate taoliseks. Neist saavad hiljem kooliõpetajad ning pelk fakt, et nad on teistest esile tõstetud, muudab nad üleolevaks lammaste suhtes. Loomulikult on eelduseks põhjalik psühholoogiline kaardistamine.

15. a vanuses viiakse lapsed kogumiskohtadesse, kus nad sorteeritakse, rühmitatakse ning saadetakse sobivatele töödele küladesse, kuhu nad jäävad kogu oma eluks. Rühmitamise aluseks on geneetiline kood, Yossele hoolitseb, et säiliks liigi bioloogiline mitmekesisus ning et ei tekiks eriliselt taibukaid ega ka eriliselt lolle. Deviandid saadetakse sinna, kus tingimused on lihtsamad, kuid tegelikult ei näe mitte keegi neid mitte kunagi enam. Töövõimelised deviandid saadetakse ümberkoolituskeskustesse ehk kaevandustesse ja rasketesse tingimustesse, kus nad kiiresti hääbuvad.