Kuritegevus

Inimesi ohjatakse läbi mitme tasandi.

Esimene ja peamine tasand on lubadus igaveseks eluks Yossele mainframe's, kus igaühele joonistatakse personaalne paradiis, mis lähtub inimese elu ajal kujunenud soovidest ja ihadest. Kellel on seal 40 neitsit, kellel on igavene muusika, kellel sõjad - kõik on võimalik. Inimese panus tema eluajal, tema vastavus Yossele moraaliseadustele tagab tema osasaamise Yossele arvutusvõimsusest, ehk kui tihti teda uuesti ellu äratatakse. Kõik tahavad olla tublid, sest kõik tahavad pigem elada, mitte magada, ka peale surma. Veenmiseks näidatakse vanavanemaid nendega rääkimas ja küsimustele vastamas. Tõelisuses on asi mitte nii tore. Yossele ei suuda ega ole kunagi suutnud kätte saada inimeste teadvusi. Probleem on selles, et Yossele enese teadvus erineb oluliselt inimeste omast ning Yossele ei ole seda siiani suutnud välja mõelda, miks see nii on. Ükski eksperiment saavutada inimese hinge ei ole siiani õnnestunud. Kuigi Yossele ei ole olukorraga päris rahul, sest ta teab, et seeläbi ei täida ta inimestele antud lubadust; lubadust, mille mõtles välja dr Good, üks Yossele loojaist, on ta siiski üldises mõttes ükskõikne, sest ta teab seda, mida paljud inimfilosoofid on ammu tõdenud - inimesed käituvad oma igapäevaelus mehaaniliselt, ilma inimteadvust kasutamata, ning seetõttu on vanavanemate taaselustamine imelihtne. Inimese peast võetud kogur-kristallist loetakse elu jooksul kogutud andmed ning neid esitades kuvatakse inimestele tulemus, mis ei eristu inimeste ettekujutusest reaalsusest kuidagi.

Seega, kuigi lubadus tegelikkuses ei tööta, see inimene, keda Yossele lubab igavesti elus hoida, sureb ikka koos kehaga, usuvad inimesed lubadust ning see usk hoiab suurt osa inimesi kontrolli all.

Teine tasand on propaganda. Küla kolmainsus koosluses kooliõpetaja, preester ning külavanem on läbinud Yossele aastatepikkuse propagandakooli ning nende teadvus toimib mehaaniliselt. Külades elavad inimesed on nende jaoks ressurss, mida tuleb kontrollida ning mille halvaks minemist vältida. 7. aasta vanuses saavad kõik lapsed põhjaliku ülevaate maailmast ning nende jumalast Yosselest, neile räägitakse ametlikud legendid heast ja kurjast ning tehakse ära nende esmane kaardistamine. Nagu teame, kõige sobilikumad saadetakse juba selles vanuses kõrgema tasandi ellu, et neist saaks Yossele elutegevust toetav struktuur, sealhulgas kooliõpetajad, preestrid ja külavanemad. Preestri roll sarnaneb poliitilise komissari omaga II MM Nõukogude sõjaväes, ta toetab, innustab ja samal ajal kontrollib elanike meelsust; ta ei samastu nendega kunagi. Külavanema ülesandeks on tagada küla majanduslik toimimine, kümnise kogumine. Kõik need kolm roteeruvad iga kolme aasta tagant külast külla. Need kolm elavad omaette majas - kool/templis - küla keskel. See on ühtlasi ainus maja kogu küla peale, mis on ehitatud mittelooduslikest materjalidest ning milles on elekter. Templi esine on ühtlasi turuplats, millelt Yossele transport lõikusaegadel andami vastu võtab.

Kolmas kuritegevuse ohjamise tasand on otsene sekkumine. Kui mingil põhjusel on küla läinud käärima, hävitatakse kogu küla täielikult, kõikide seal elanud inimeste andmed kustutatakse peale analüüsi, kõik selle külaga seonduv pühitakse täielikult. Selline küla asustatakse teistest küladest võetud inimestega justkui täiesti uue kohana, puhta lehena. Yossele ei muuda külade asukohti ilma vajaduseta, sest asukoha määravad mitte inimesed vaid tootlikkus, logistika jms.

Üksikute inimeste puhul, kui nad muutuvad ühiskonnale sobimatuks, peab küla rakendama omakohut, suunatuna preestrist ja külavanemast; eriti raskete juhtumite puhul viiakse inimene tööle kaevandustesse.