Ranel oli algaja narkomaan. Raha tal suurt ei olnud, sest pihkarist ülemus maksis suure osa palgast kiidusõnade ja optimistlike kõnedega Raneli suurest tulevikust. Seega pidi Ranel igapäevaelus piirduma liimi ja bensiiniga, mõnikord harva metsast leitud seentega.
Ühel ilusal (või koledal) päeval kuulis Ranel pealt naabrite juttu. Aiapedest naaber kiitis autopedest naabrile oma õitsele puhkenud karumustikat taga, mis pidavat olema nii mürgine, et õite lõhna nuusutamine võivat lausa surmav olla. Õhh-õhh naeris autopede ja hakkas oma pemari sumpsist rääkima. Aga Ranelil läks keha kuumaks. Karumustikaga pidi ju trippida saama!
Veel samal õhtul ronis Ranel vargsi läbi heki, veendus, et aiapede vaatas telerist aiasaadet ning lõikas karumustikalt viis lehte ära.
Ohutult tagasi jõudnuna pani Ranel kastruliga vee keema, viskas sinna lehed ning läks pooleks tunniks uut porri analüüsima.
Vesi kees ja värvus roheliseks, lehed pudenesid, Ranel jõudis raskelt teaduslikult töölt kööki tagasi.
Hmjaa, uuris Ranel vedelikku. Vist oli valmis. Lõhn oli rõve, nagu oleks mulda sõnnikuga keetnud. Kes iganes teine oleks öökima jooksnud, kuid mitte Ranel. Ranel oli harjunud oksele ajavate asjade neelamisega. Sihikindlalt ja teaduslikult jõi ta klaasitäie sitavett ning jäi ootama.
Miskit ei juhtunud.
"Hmm," mõtles Ranel ja valas endale teise klaasi. Kui nüüd see ka ei mõju, siis on saavutatud kõrgem narkomaania tase. Iga väike asi trippi enam esile ei too. Jõi Ranel ja läks elutuppa porri teaduslikku analüüsi läbi viima.
"Kuidas karumustika tee töötab?" küsis pornotäht Belladonna Ranelilt, telerist välja astudes.
"Üldsegi mitte," heitis Ranel hooletult ning süütas sigari, enda kõrval diivanil patsutades - tule istu siia.
Belladonna astuski ligi ning heitis end siivutult pikali. Aga ega Ranel mingi eilane pole, ta on paljaid eitesid varemgi näinud, Ranel on elus kogenud mees, keda pelgalt vitu näitamisega rajalt maha ei võta. Üleolevalt muigas ta Belladonna poole ning pööras end sigarilt tuhka toosi raputama.
Kui ta uuesti Belladonna poole vaatas, oli seal hoopis Heilo, tema ülemus.
"Viskaks peo püsti?" küsis Heilo.
"Why not," nõustus Ranel, "aga kus naised on?"
"Ära muretse, küll need tulevad," pilgutas Heilo silma ja juba käiski uksekell.
Sellel õhtul külastas Raneli vanemate tagasihoidlikku äärelinnamaja palju, palju inimesi. Ranel imestas ainult, et miks keegi Krista Lensini oli kaasa võtnud, mature ei olnud nimelt üldse Raneli teema. Hiljem, kui kutid edasi pidid minema, toimus Raneli juures ohjeldamatu seksimaraton, osalejateks ajakirja Kroonika ilusamad tšikid, seesama Krista ja muidugi Ranel. Ning siis jõudis kohale õnnelik ööuni.
"Mida kuradit!?" karjus isa tuppa astudes. Keset laiali pekstud elutuba lebas täiskustud riietes Ranel, rebenenud diivanipadi kaisus.
"Mööö," inises Ranel, pea vedelikupuudusest valutamas.
Ema korjas nuttes vanaema pildi tükke põrandalt üles.
Ranel ajas end käpuli ja kukkus põrandale tagasi.
Tee joomisest oli möödunud 2 päeva.
Kogu see aeg oli Ranel üksinda kodus olnud.
Raneli kodus ei olnud sigareid.
Ranelil ei olnud tegelikult sõpru, kes tal külas käiks.
Veel kolm päeva hiljem suutis Ranel jälle tekste lugeda.
Ka hiljem, siis kui Ranel oli juba kogenud narkomaan, hoidis ta kaugele kõigest, mis skopolamiini sisaldas.
PS
Narkootikumid kahjustavad teie tervist! Ära tee narksi!
No comments:
Post a Comment