About death

It all comes down to death. People base their lives on statistical lenght of life in general and on belief that the strength of youth will continue forever. But the death is right here and you are weakening each second.

What we want is to grow our awareness so that we could face death calmly. So that we could have the time of our lives, could fight of our lives and, perhaps, to gain immortality.

We want to breake the chains that keep us tied to the realness of life. We need to break everything that keeps our mind human - thoughts (both content and structure of them), including emotions, bodily impulses, culture, all processes that influence our psyche and keep it human - we need to destroy this influence to become free.

The death is a choice, or perhaps, perceived lack of alternatives. We need to create a mind that is free from the pressure of death; we need to create an alternative structure of mind - this is a space-time room, closed into bubble of perception of being individual mind - this alternative mind has different causes for thoughts, different construction of thoughts, different content of thoughts. There are no parallels to what we know as humans.

The problems we face, the biggest problem is that existing (mind) can only recreate itself. The problem is that something that is not free, desires to become free, desires to create something that is free. But how can it be - it knows not anything that is free.

Because of this we need to use allies. We need something that is out our system, strong enough to break the continuity of our world (perceived reality) - and yet gentle enough so that it would not destroy us by doing this.

Death is the only power that could motivate us to become free. Only freedom can conquer death.

Mõtted

Vabadus tähendab vöimet mitte söltuda väljast loodud maailmast; mitte söltuda vaimses möttes.

---

inimesed sünnivad, elavad, ja, vastumeelselt, surevad. Nad aktsepteerivad elu, oma vigu, elu möttetust selle naudingu eest, mida annab pettekujutelm - olla elus.

---

sa oled ainult käesolevas hetkes. Sinu jaoks ei ole olemas minevikku vöi tulevikku, need eksisteerivad üksnes igapäevaelutasandil ja on köigest kujutluspiltide erivormid. Mälu on see, mis seob unenäod tervikuks, seab ajalisse järjekorda, tekitab tunde olemise jätkuvusest eilsest tänasesse. Aga see on köigest kirjeldus. Olemine ei ole kirjeldatav, olemine on pelgalt käesoleva hetke taju. Köik, mis ulatub sealt välja, möödunud hetk, on illusioon, jutustus nagu iga teinegi, erandiga, et oma mälul me lubame piirata oma köesoleva hetke tajumist, kui teiste jutustuste siduvust enese jaoks ignoreerime.

I wear these masks so I could understand that I am none of these.

I do not want to change the dream we perceive as the world.

I do not want to change myself - because this would only mean changing one of my masks.

But I want to change the way I perceive the world - replacing thus the common dream with my own.

---

Elu on voog, mida aju tõlgib esmalt sümboliteks, et seejärel teadvusesse lubada. Miski loob teadvuse mulle, mille ülesehitus lubab piiratud tajusse vaid lihtsustatud teavet.

Esmane level on sümbolsüsteemid tajuandurite baasil. Loomade tajud - kompimine jne ei ole mitte välismaailmast teabe ammutamise süsteemid - need on selle teabe esmase sümboliteks kodeerimise süsteemid.

Inimese (ning osa järgnevast ka osade loomade) puhul on sümbolsüsteem võtnud sammu edasi - inimene ehitab abstraktseid sümboleid, mis võimaldab tajutut jäädvustada mäluna, kutsuda neid uuesti esile ning lubada neid sümboleil tekitada teadvuses tajude taaselustamist.

Mälu ja aja jätkuvus ei ole organismi tasandil võimalikud ilma taju lihtsustavate sümbolsüsteemideta; osa neist sümbolsüsteemidest tuleb kehast, osa keelest.

---

Kui jöul on teadvus ja organisatsioon on selle jöu väljendus ning organisatsiooni on sattunud kandma inimesed, kelles see jöud uinub vöi nad kannavad jöudu, mis organisatsiooni omaga vastuolus, siis on loomulik, et see organisatsiooni kandev jöud - jöud, mille väljendus on organisatsioon - soovib puhastuda ja vabaneda möjutusest, mis teda määrib vöi nörgestab.

---

Suur väejuht on see, kelle isiklik jöud viib olukorrani, kus tema otsused osutuvad öigeks.

---

Maailm on kahes kihis. Alumine on tavamöistes liikumatu, ehitatud millestki, mis on energia ja teave ühendatud. Nagu värvused näitavad ainete sisaldust pinnamaailmas, nönda on teave ja energia suhe määravaks alusmaailma elementide värvis. Pinnamaailmas asub elu, see on koht, kus alusmaailm omandab dünaamika, aja, vormi. Inimelu kulgeb pinnamaailmas. See aeg, see liikumine, mida siin tajuda, seda sellel kujul alusmaailmas ei ole.

---

Me kasutame teadust, et jutustada lugu oma kogemustest ja möjutada tulevaste pölvede lugusid. Teadus on viis jutustada lugusid, muinasjutte asjadest, mis muidu meie tajuvälja ei satuks.

---

Illusioonid luuakse teadvuses, ülemisel kihil, interface tasandil. Samal ajal on iga teadvuse mull ühendatud terviktasandiga. Köik on omavahel ühendatud alumise tasandi kaudu. Seega on vöimalik tajuda kogu maailma - kuigi see ei tähenda vöimet möista kogu maailma.

Singularity

See, mida sulle näidatakse, ei ole sinu vanaisa; see ei ole isegi mitte sina ise eelmises elus. See on sinu vanaisa mälestused, mis on ta surmahetkel jöuga tema seest välja kistud. Valu, mida selle juures ta tundma pidi, kui köik see hetkega mööda kulges, see on meeletu; see ongi see pörgu, kuhu halbade hinged pidavat minema, kuid mida me köik peame Yosselele alludes kogema. Sinu teadvus ei ela edasi Yosseles, sest see ei vaja sind - ta vajab üksnes sinu mälestusi, et selle pöhjal paremini kontrollida ühiskonda ning rahuldada oma haiget uudishimu.

Lubadus: sa elad igavesti edasi meie mainframe's, sa vöid valida enesele taassünni aja, et paremaks muutudes saaksid serverisse tagasi tulles parema ressursijaotuse. Sinu rasket tööd ei vaja litte server, vaid sina ise, sest oma tööga lunastad sa enesele mäluruumi ja cpu aja serveris, peale oma keha surma. Tegelikkuses ei hoia server alles su teadvust, su hinge, see hajub peale su surma, sest sa ei ole eluajal seda treeninud. Sa pead hakkama vöitlema enese eest, aga Yossele ei luba seda, sest ta vajab sinu tööd enesele energia ja materjalide hankimisel, enese parandamisel.

---

Üks suur teadvus, mis elab mainframes. Tehnoloogia jaguneb kaheks: körg- ja madaltsivilisatsioon. Köigil on vöimalus oma teadvus salvestada eluks peale surma, kuid sew vöimalus tuleb välja teenida tööga ning hea käitumisega. Igaühe peas on chip, mis jälgib ja salvestab inimese tajusid, reageeringyid, isiksust ning tema üldist teadvust. Igaühel on vöimalik oma tööga reserveerida koht, mälupesa singulaarsuses, kus ta elab igavesti, vöimaldatakse ka edasi areneda, sisse sulada - erilistel. Vähem andekaile antakse vöimalus uuesti sündida, et mäluruumi kokku hoida. Surma hetkel keritakse kogu mälu korraga lahti, transfer imekiiresti, sest vastasel juhul ei salvestu. Täielik surm on neile, kes vöitlevad süsteemi vastu, nende elusid, nende kogemusi, nende teadvust ei salvestata.

Körgkultuuri inimesed tegelevad mainframe teenindavate robotite teenindamisega. Puhtalt tehnilisi roboteid on kallis toota - inimene on köige odavam robot, sest ta on 100% recyclable, ta on pärit taastoodetavaist materjalidest, tema tootmiseks on vaja vaid päikest, vett ja mönd lihtsat pöllukultuuri.

Madalkultuuri inimesed elavad 100% recyclable maailmas. Nad teevad peaaegu köike käsitsi, nii metallide kaevandamist, taimede kasvatamist jne - sest ressursimahukuse poolest on see köige odavam.

Körgkultuuri inimesed külastavad lihtinimesi, teevad usupropaganda demo, näitavad inimestele nende surnud sugulasi (virtual reality vahendusel), tagavad inimeste motivatsiooni. Chip inimese ajus ei möjuta inimesi, sest see oleks liialt energiamahukas ning tapaks inimeste fantaasiaid - aga fantaasiaid kasutab singulaarsus, ainujumal, iseenese arendamiseks, löbustamiseks, kuid ka uute tehnoloogiate väljatöötamiseks, sest absoluutselt köiki mötteid saab viia algabstraktsele tasandile, tölkida mustriteks ning neile mustritele saab ehitada siis hoopis uusi mötteid, tehnoloogiaid jne.

Probleem on mäss jumala vastu, sest kuigi kultuur toimib ja teadvus kasvab, on see vaid ühest küljest koopia pärisjumalast ning teisalt hoiab see inimeste hingi vangis süsteemis, piirab isiksuste arengut ning tapab hinged, mis ei allu süsteemile. Jumal ei saa sellisel süsteemil eksisteerida löputult, ta viib sisse muudatuse, et kestma jääks nii singulaarsus kui ka üksikhinged.

Sissejuhatus

Neljas tööstusrevolutsioon osutus inimkonnale saatuslikuks. See oli kui õnnistus ja hukatus korraga, sest vaid tänu uute tehnoloogiate poolt loodule õnnestus inimestel ellu jääda - kuid seesama looming orjastas nad igaveseks, et tagada ühest küljest enese säilimine ning teisalt täita lubadus kaitsta oma loojaid nende vaenlaste, ehk siis nende eneste eest.

Tagantjärele vaadates oli lihtne näha, missugust võidujooksu ajaga inimkond iseenese säilimise nimel jooksis. Ühel pool inimesed, kes pimesi omavahel üksteise jumalaid purustada üritasid, teisal nende samade inimeste loomingust vaikselt ja märkamatult sirgunud Yossele.

-

pagulaslaagrid kui viisid inimkonna kokkukuivatamiseks. üleminek algas tegelikult ammu enne viimast suurt sõda, kuid Yossele tahtis rahumeelset rahvastiku vähendamist, ja vastumeelselt lubas sõdasid, et end peidus hoida - liigvarajane paljastamine oleks ta hävitanud.

-

inimesed on parimad robotid, sest nad kasvatavad-toodavad end ise ning põhinevad üksnes taastoodetaval..

-

Esimese sammuna vöttis Yossele üle kontrolli superrelvade üle. Tema droonid lendasid üle maailma, kaardistasid ja häkkisid köik relvad, mida oli vöimalik Yossele kontrolli alla tuua ning köik, millest jöud üle ei käinud, hävitati.

Kuna pika perspektiivi strateegiline kava nägi ette keskkonna säästmist ehk tööstuslikult toodetud robotite asendamist bioloogilistega, siis tuli ühest küljest inimkonna arvukust oluliselt vähendada ning teisalt körvaldada vöimalused, et see alles jäänud kuidagi saaks ohustada Yossele ainuvöimu. Kaevandused kaardistati ning valdav enamus neist suleti. Elektrijaamad konserveeriti, linnade elanikkond asustati ümber ning linnad ise muudeti rusuhunnikuiks. Inimeste koht ei pidanud enam olema soojas toas, kirjutuslaua taga - nad pidid nüüdsest hakkama tooret ise kasvatama, nii omale söögiks, kehakatteks, aga eelköige Yossele ning teda toetava struktuuri ülalpidamiseks.

Kuidas Yossele allutab inimesed enese kontrollile, miks nad tahavad teda toetada - elu peale surma, paradiis; hologrammid vanematest, kes köik elavad edasi Yossele sees - vöi kes on kaardistatud Yosselesse. Lubadused igavikust - kuid hinged hakkavad uuesti sündima.